Kord – mitte nii kaua aega tagasi – otsustas Kurbads, Hobuse Poeg, kellest lauldakse lauludes ja legendides, et on aeg leida koht elamiseks. Need polnud lihtsad päevad – maailma tabas katk ja sõja kõmin kõlas ähvardavalt üleval. Ometi kogus ta julguse ja asus teekonnale. Kui ta jõudis paika, mis temaga kõneles, peatus Kurbads, tõstis oma mõõga taeva poole ja kuulutas: „Siin saab olema minu kodu.”
Süüdatati tuli ja selle ümber kutsus Kurbads oma sõbrad – Milda, Läti vaimu, sõdalase Namejsi, seikleja Krokodill Harry, laulik Haralds Sīmanis ja paljud teised. Kuid tema tegelik ülesanne oli ainult üks – seista valvel, hoides oma mõõka voodi all peidus, ja kaitsta seda kohta pimeduse, mitmepealiste koletiste ja kuradite eest. Kohalikud ütlesid: kui sa olid kord istunud Kurbadsi tule ääres ja kuulanud tema lugusid, ei oleks su elutee enam kunagi tavaline. Sest ka sina seisaksid silmitsi madudega ja kolmepealiste koletistega – kuid sa ületaksid need, ammutades jõudu, nagu tema, maa juurtest ja taeva heledast välgust.
Kurbads skulptuuri lugu algas rokk-ooperiga “Kurbads. Tõlluse poeg,” mille kuju lõi kunstnik Ieva Kauliņa. Tema nõusolekul võttis Kurbads esmalt kuju väikeste kujukestena, mis anti aasta lõpus Kurbads ettevõtete grupi parimatele töötajatele. Hiljem tekkis idee kehastada teda suuremas vormis – skulptuurina, mis sümboliseerib jõudu, julgust ja igavest tasakaalu püüdlust.
Selle loomine ei olnud lihtne – kõige keerulisemaks osutus Kurbadsi nägu. Skulptor Oskars Mikāns, kuulates Andis Pikānsi visiooni, täiustas seda üha uuesti, otsides inspiratsiooni ka loodusest, kuni tekkis see väljendusrikas kujutis. Skulptuur paljastab Kurbadsi jõuallika – energia, mida ta ammutab nii taevast kui maast. Kuid iga vaataja võib tema juustes, näos, poosis ja figuuris näha midagi erinevat – oma tõlgendust.
Praegu on skulptuur valmistatud polüestervaigust, kuid tulevikus valatakse see pronksi. Juba Ansis Lerhis-Puškaitise poolt salvestatud lugudes ilmub Kurbads valguse jõuna, seistes vastu mitmepealistele koletistele, nõidadele, madudele ja kuraditele. Ja isegi tänapäeval kehastab ta lõputut võitlust valguse ja pimeduse vahel, mis meid ümbritseb. Kurbads jääb igaveseks valvuriks – valguse ja tasakaalu eest maailmas.