Kurbads veab Tšehhi klassikat – Škoda 1200

Kurbads koostöös Normunds Avotiņš’iga jätkab artklite seeriat eksklusiivsetest retro- ja spordiautodest, seekord on kõne all Kurbadsi poolt veetud – 1955.aasta Škoda 1200. Ajalooline auto rändas Soomest (https://koskinimport.com/) tagasi auto sünnimaale – Tšehhi.

Konveier paralleelselt armee veokitega, gabariidid “kiirabi” visandite kohaselt – ei tundu just olevat ideaalsed asjaolud nägusa auto valmimiseks? Škoda 1200 selgejooneline, intelligentne disain tõestab vastupidist.

Škoda marki autode maine on sama lihtne, nagu ükskordüks, – need on vastupidavad ja usaldusväärsed autod mõõduka hinna eest. Need on tavaliselt ka nägusad, sellegipoolest mitte just eriti sageli tõeliselt ilusad – nagu  XX saj viiekümnendate aastate Škoda 1200. Seejuures pole piltidel nähaolev auto mitte luksusmudel, vaid laiatarbetoode “töötajatele ja peredele”. Vähemalt nii oli see mõeldud.

Sõjajärgsed aastad olid Škodale sünged. Kommunistide putš 1948. aasta veebruaris tõukas Tšehoslovakkia sotsialismiblokki ja Nõukogude Liidu  “hoole alla” kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Plaanimajandus eraldas autotootja sõjaeelsest tööstuskonglomeraadist Škoda Works ja muutis selle ümber AZNP ehk  Automobilové závody, národní podnik. (Autotehas, riigiettevõte).

Uue mudeli projekteerimisega hakkasid tegelema AZNP peainsener Vladimir Matouš ja disainer Jozef Velebný, keda Škoda loeb mitte väiksema kaliibriga  legendiks, kui näiteks Bėla Barėnyi Mercedeses. Samuti pole vähimatki kahtlust, et Škoda 1200 disaineritel olid eeskujuks ’49 Ford, Fiat 1400 ja eriti 1947. aasta Kaiser Special. 1949. aastal lõpetatud prototüüp tehase numbriga paistab silma tol ajal moodi tulnud “pontooni” stiilis kerega, mis oli kaheksa poldiga kinnitatud Velebný enese poolt omal ajal väljatöötatud kesk- ehk selgroo-tüüpi(backbone) raamile – seekord terasest.

Škoda 1200

 

Škoda 1200 ja kiirabi

Esimesed keerukad olukorrad tekitas valitsuse korraldus parallelselt sedaanile ja  universaalile välja töötada ka kiirabiautod. Originaalne 2485 mm teljevahe osutus patsientide veoks liiga lühikeseks, seepärast AZNP pakkus välja pikendatud versiooni 2785 mm teljevahega. See lahendus omakorda lükati tagasi maksumuse tõttu, seepärast lõppude-lõpuks saavutati kompromiss – 2685 mm ehk 20 sentimeetrit enam, kui prototüübil. Pikendatud teljevahe tõttu sai Škoda 1200 elegantsemad proportsioonid, seepärast võib öelda, et see auto sai ilusamaks kiirabi tõttu.1200 oli mitmes mõttes teerajajaks. See oli esimene Škoda, mille disaini täpsustamiseks kasutati tuuletunnelit, esimene uste peithingedega ja süvistatud uste käepidemetega, ja esimene Škoda normaalsete, mitte “suicide” tüüpi ehk esiservast avanevate ustega.

Škoda 1200

 

Väljakutsed valitsuse poolt

Kui tehnilistest väljakutsetest oldi jagu saadud, segas vahele kommunistide valitsus, käskides….katkestada Škoda 1200 väljatöötamise ja demonteerida osaliselt juba paigaldatud seadmed. Põhjuseks oli kavatsus viia üle Mlada Boļeslavi Tatra 660 Tatraplan tootmine, sel moel vabastades tootmisvõimsu-sed armee auto Tatra 128 tootmiseks. Esimene Škoda 1200 veeres konveie-rilt maha juba 11. juulil, ainult kuu pärast Tatra avantüüri lõppu. Mlada Boļes-lavis toodeti ainult sedaane. Nagu sellest annab tunnistust šassii numbriplaat, seal on valminud ka tumepunane Kurbadi eksemplar.

Uskumatu, kuid ČSR valitsus püüdis veelkord “saboteerida” Škoda 1200 tootmist. Seekord oli vaidlusaluseks objektiks armee veoauto Tatra 805 (midagi sarnast GAZ-66-ga), mida kavatseti monteerida paralleelselt sedaaniga.

 

Lääne tasemel auto

Nagu näeme piltidel, Škoda 1200 esiiste on üheosaline. Kuna auto tuli välja võrdlemisi lai, käigukang aga asus roolisambal, on sedaan praktiliselt kuuekohaline. Huvitav omapära on kaheosaline esiklaas. Ehkki küll tolleaegne tehnoloogia juba võimaldas valmistada ühes tükis tuuleklaasi (tõendiks on  panoraamklaas tagaaknal), Velebný otsustas kaheosalise kasuks – parema aerodünaaamika tõttu.

Šķoda 1200 salons - Kurbads

Škoda 1200 on mitte ainult sotsriikide blokile ebatüüpilise välimusega nägus  auto, vaid ka omal moel mittevägivaldse vastupanu sümbol nõukogude poolt pealesurutud riigikorrale. Mõistuse, kujutlusvõime ja kavalusega õnnestus  tšehhidel luua ja toota Lääne tasemel auto, mis vaatamata nõrgale mootorile oli vastupidav, ökonoomne ja seejuures veel ka sõitis hästi. Kuna auto oli harva taskukohane kavandatud sihtauditooriumile (300 000 krooni ehk 30 tuhat pärast rahareformi), 1953. aastal olevat selle ostnud vaid 74 (!) eraisikut.